Redis "Icicle"

* Loodus on loonud meile imepärase taime! 
Redist tarbitakse toorelt, salatite valmistamiseks, külmsuppides koos rohelise sibula ja teiste varaste köögiviljadega. Toiduks ei kasutata mitte ainult juurvilju vaid ka õrnu lehti. Kevadel lisatakse neid suppidesse ja salatitesse, aga sügisel võib neid kuivatada ja konserveerida. Redis soodustab seedimist, nad sisaldavad aineid, mis hävitavad mikroobe. Tänu sellele aitab ta kevadel vastu pidada haigustele.
Redis on üheaastane juurvili, rõika teisend. Euroopas kasvatatakse teda alates 16. sajandist. Juurvili sisaldab kergesti omastatavaid valke, mineraalsooli, vitamiine C, B2, PP, P samuti eeterlikke õlisid kuni 5 g 1 kg kuivaine kohta. Eriti palju sisaldab redis kaaliumi, mis tugevdab südant.
Redis kasvab paremini lühipäevatingimustes, alla 12 tunni. Pika päevaga ilmuvad kiiresti õievarred ja juurviljad muutuvad tarbimiskõlbmatuks. Tihedalt kasvades ja vähese niiskuse korral muutuvad nad puiseks ega saavuta tehnilist küpsust, annavad õievarsi. Redis kannatab külma -5..-6°C kuid areng aeglustub ja hakkavad moodustuma õievarred. Redise seemned idanevad +4,5..+5°C juures kuid kaua, +10..+15°C juures idanevad 7-12 päeva, aga +20..+22°C juures 3-4 päevaga.  Et saada head redise saaki külvatakse redis kergetele liivakatele muldadele millele lisatakse komposti. Kaevamisel lisatakse lämmastik, fosfor ja kaaliväetised 30 g/m2-le.
Kasvukoht peab olema päikesepaisteline ja tuulte eest kaitstud.
Redist võib kasvatada iga kultuuri järel välja arvatud kapsad. Tihti kasvatatakse teda eelkultuurina tomatile, kurgile, lillkapsale ja enne naerist.
Redist võib külvata ka suve lõpus peale varase kartuli ülesvõtmist või kasvatada kurgi ja kapsa vahel. Sügisel külvatakse redist augusti alguses, aga sooja ilmaga ka septembris. Hea tulemuse annab talve alla külv. Juurviljad kasvavad suuremad ja kvaliteetsemad, kui kevadise külvi puhul. 1m2-le külvatakse 2-7 g, 2-3 sm sügavusele.
Read multšitakse kõduga või turbaga 2-3 sm paksuselt ja kaetakse kilega. Seemned valitakse suured, väikesed seemned annavad taimi, mis lähevad õitsema. Kiiremaks idanemiseks leotatakse seemneid ööpäev vees. Esimese pärislehe ilmumisel taimed harvendatakse jättes varastel sortidel vaheks 4-5 sm, keskmistel 6-7 sm.
Kastetakse 2-3 päeva tagant, kuiva ilmaga iga päev, soovitav õhtul ja peale kastmist kobestatakse. Väetisena võib kasutada virtsavett või nõgese leotist 7-10 päeva tagant.
Maakirbu vastu tolmutatakse taimi tuha ja tubakatolmu seguga 1:1. Sügisel kahjustab kirp vähe, sellepärast on sügisel teda mugavam kasvatada enne külmade saabumist või kasvuhoones peale kurgi koristamist.
Redise juurestik eraldab aineid, mis on kahjulikud kurgi juurtele, sellepärast neid koos ei kasvatata, kas enne või pärast kurki.
Redise kuju ja värv on erinevatel sortidel erinev. Varased sordid moodustavad juurvilja 20-30 päevaga peale tõusmete ilmumist, hilised 40-60 päevaga. Redise juurvilja läbimõõt on 3 sm ja rohkem.

Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L. var. sativus.